Vabaflow TOP 10 albumit: 2019


Tõsimeeli on tegu vist esimese aastaga Eesti hiphopmuusikas, mil loodi 10 või enam mainimist väärt kogumikku. Palju debüüte ja vanade kalade produktiivne aasta lõi kompoti, mille üksteise järele ritta paigutamine osutus üllatavalt raskeks. Jällegi - eesti keelse fookusega Vabaflow edetabeli kaalukausile ei jõudnud maailmaturule suunatud Yasmini, Mick Mooni jt. plaadid.


NB! Tilluke Eesti ei jõua igal aastal välja pumbata 10 täismahus stuudioalbumit, seega miksteibid, EP'd ja muud loomad - kõik sõidab.





10. Maxtract - Stamina


Mõned lüürilised sähvatused ja imeline "Katamaraanid" veavad "Stamina" küll siia tabelisse sisse, kuid jube napilt. Suurt osa albumist kattev 90ndate kõrtsumuusika sound on ajale kohutavalt jalgu jäänud, nagu ka paljud teemakäsitlused - mida vähem "Minu 18 aastase naise" kohta öelda, seda parem. Eelkõige on Maxtracti näol tegemist siiski refräänisepaga, keda 11 täislugu järjest kuulata on lihtsalt liiga palju.





9. Manna - Album


Kui Manna enda sõnu uskuda, tiksub ta süda peamiselt hiphopi rütmis. Esimene prototüüp aga, "Albumi" nimelise EP näol, jääb sound'ilt üsna hiphopikaugeks. Kuskil r&b ja erinevate alternatiivžanrite sügavustes kompivale "Albumile" pole see kindlasti etteheiteks - intensiivse ja konstantselt üllatusi täis kõlapildiga annab neiu kätte maigu, millest peale esimest kuulamist küllalt ei saa. Vabaflow laulude TOP 10 ukse lahti muukinud "sind leida" on kirss tordil projektile, mis tõestas, et Manna ei kavatse jääda oma "Aegluubi" feature'i varju.




8. Sammalhabe - ❤️☮️ (Südamerahu)


Sammalhabe paneb oma äraütlemata kummalise lüürikaga kohati unustamagi, kui kaunis instrumentatsioon ta sõnade alla laotatud on. “❤️☮️” on spacy pilvetrip, mille taolist teist Eestis raske kohata. Albumil on momente, mis on nii naeruväärselt halvad, et muutuvad taas heaks: read, kus ta selgitab, et tahab raha asemel nüüdsest ainult tikuvõileibu ning kogu “Taxo” nende hulgas. Aga nii juhtubki, kui kogu oma mõttevool filtrita nootidesse laduda. Sammalhabemes on miskit meisterjaanilikku, mis tast nii sümpaatse ja lihtsasti kaasaelatava figuuri loob. Ainult südamerahu ja veelgi kaunimaid meloodiaid sulle edasiseks, Sammal.





7. Beebilõust - Andrus Elbing


Alati introspektiivne Beebilõust vaatab seekord veelgi enam endasse. Äsja isaks saanud mees on kaalukam ja haavatavam kui kunagi varem, kaotamata isepärast in-your-face agressiivsust. 372kaspariga koos sündinud album inkorporeerib teiste seas Indrek Hirve ja Tõnu Raadiku ridu ning pakub ka paar fantastilist soolohetke ("Kui sa küsinud oleks", "Kas sa oled ikka mo fänn"). "Jäämäetipp" jääb ainsaks suuremat mass-appeal'i omavaks looks vägagi isiklikul, peamiselt fännibaasi tuumikule suunatud kauamängival.





6. Clicherik & Mäx - Häng


Põgus sissejuhatus sel aastal kõigi tipsude südamed võitnud Saku duo lõbusasse sound'i. Kogu tabeli kõige raadiosõbralikum teema ei tähenda kindlasti, et "Häng" mingi sell-out värk oleks - pigem lihtsalt nooruslik ja end defineeriva kõlapildi poolest veel veidi toores. Aga tantsuplatsile kõlbabki eelkõige keskalik meelekergus.





5. Bad Art - Pealik


Bad Art on majas! Andis see kaunike end vast kaua oodata, ometi oli Maardu juurtega räppar pildis ju terve kümnendi. Pika ajaga on antud ka omajagu intervjuusid, mistõttu on tore näha, et üht neist albumi struktureerimiseks ärakasutatud on. Hulgaliste varem ilmavalgust näinud palade seast torkavad silma uued "Raamid", "Nostalgia" ja "Rajoonikas" (viimased kaks neist tugevate külalissalmidega), samuti "Pealikul" kõlanud kriminoloogia. Kui väga on Royal Recordsi ninamehe inspiratsioon kinni fiktsioonis jäägu igaühe enda otsustada, kuid tahes-tahtmata ei saa eitada Bad Arti oskust maalida kaasakiskuvaid, novellilike elulookirjeldusi.





4. Sip€lga 14 - Traplaif


Sip€lga 14 paistab teiste Soundcloudi vilistlaste keskelt silma oma läbipaistvuse, eneseteadlikusega. "Traplaifi" avasõna "Sipelgas" on üks mu aasta lemmikhetki: Noor, brash ja samas nii ennastsalgavalt aus intro, kus omaenda lapsikuste tunnistamine iroonilisel kombel just täiskasvanulikuna kõlab. Sarnast energiat kannab ka albumi suurepärane nimilugu, tracklist’is torkavad meeldejäävamatena silma veel singlid “Tipsudieet” ja “Usain Bolt”. Album kaotab lõpusirgel küll iga lauluga üha enam fookust, kuid tõestab tugeva algusega, et keskendunud Sip€lga lagi on kõrge.


P.S. Ma pole kunagi ühe arvamuse poolt nii solvatud olnud kui nädala eest, mil üks ERR-i kultuuriportaali ajakirjanik kirjeldas "Traplaifi" "Xibalba Spa" mõttelise järjena. Neid kahte albumit ühendab vaid tõik, et mõlema peal võib kuulda räppimist.





3. Robert Lõvi - Ainult Udu


Olen kuulnud arvamusi, mis heidavad Robert Lõvi tänavusele plaadile ette igavust. Kuigi neil on albumi stabiilsuse tõttu osati õigus, tasub meeles pidada, et ta on siiski stabiilselt väga hea. Riskivabalt ühtlases poeesiarütmis luuletab Lõvi end sinu südamesse lauludel "Ainult Udu", "Külm", "Iirised piiluvad" ja "Ma lähen", "Maailma naba" ja "Nagu isa nii ka poeg" sammuvad oma kollaboraatoritele vastavalt tumedamas taktis. Eelnevast seitsmest kordi terviklikum projekt.





2. DEW8 - Ke'leti jaht


Täiesti eikusagilt pontsatas siia ilma keegi maaväline ja meil ei jää muud üle, kui ta alandlikult vastu võtta. Nii harva, kui Eestis kontseptalbumeid ilmub, on kaunis tõdeda, et ma ei pea seda albumit vaid pelgalt kontseptalbum olemise eest kiitma - tegu on ka tõesti sisuka, põneva ja kõik riskid suurepäraselt välja mänginud plaadiga. Eksperimentaalse hiphopi alahinnatusest räägib (pigem karjub) selgelt tõik, et tegu on käesoleva edetabeli madalaima profiiliga albumiga. 2019. aasta most essential hiphopüllitis.





1. Reket - Kulutuli

Mul on selle albumi vastu mingi paratamatu trots. Ma ei tea, kust see tuleb. Äkki kisub ühe mehe ainuvõim lihtsalt igavaks, äkki on tugevaid singleid pungil albumid end minu jaoks ammendanud ja DEW8 kontseptalbumi aasta plaadiks nimetamine olnuks kordades köitvam mõte. Aga tasub vaid heita pilk vabaflow TOP 40 suunas, et mõista, miks käsi ei tõusnud “Kulutulele” hõbedat ulatama. Fantastiline laul fantastilise laulu järel - armastusest, elust ja endast. Ka palast, mida ma objektiivselt kõige kehvemaks pean - “Kuldsed käerauad” - on veidral kombel kujunenud laul, milleni albumit taaskuulates enim naasen. Lihtsalt niivõrd kõnetav juhtub minu jaoks olema iga moment, mil Reket suu avab. Kui selline kõlab Reketi tugevuselt kolmas plaat, võime vist GOAT vestluse lukku panna.





Vabaflow TOP 10 albumit

2019

©2019 by vabaflow. vabaflow@gmail.com