Räpipäevik #2: suvi

Eesti räpi võlu ja valu, kronoloogia, skooritabloo ja foorum. Mõtle kaasa, vaidle, uuri ja avasta uut. Nüüd kogu suve jagu korraga.


  • Kruvib - võib-olla inspireeritud ühest toredast Delfi saatest, võib-olla mitte. Sinna kategooriasse kukub viimase aja lemmik kraam.

  • Väärib kuulamist - kõik, mis on enam-vähem. Soovitan kaeda - ehk meeldib rohkem, kui mulle.

  • Meh - mainimata nagu ei saa jätta, aga best-of listi ei jõua.




KRUVIB




nublu - 1-2


Kohustuslik eest ära. Alati värske nublu käib seekord afrobiidi radadel ning tuleb Ago Teppandi abil sealtki omanäolisena välja, kõla nagu mõnel vanal arkaadkonsoolil. "Café kosmos" tõotab tulla tõeline muusikakompott.






P.S. Evert Poomi referentse on nüüdseks teinud nii Reket kui nublu. Eesti räpi lemmik Youtuber?



Pluuto - OD (ft. Heleza)


Erinevate perkussioonide ümbermaailmareis jätkub Kariibidel. Ma ei istu samas paadis inimestega, kes usuvad, et Pluuto teeb siin nimme maru mahedat häält - mulle kõlab, et ta lihtsalt ei ulata nii madalalt laulda. Kougib ja kougib, aga kraabib sealt, kus mõnel asub bariton, välja äsja paki tobi teinud tenori. Oivaliselt kirjutatud laul sellegipoolest. Miksi ja masteri meistriklass.




Krick - Paljutahuline


Krick valmistub plaati välja laskma ning on viimasel ajal riliisind nii mõndagi. Neist lemmik on "Paljutahuline" - näljane boom bap' flow mõnusal flöödisämplil. Hea voolavusega riimid ühelt underground-skeene veteranilt, kellest kostub läbi puhas armastus selle mängu vastu.




(Ning kui mõnus on veel mõnda ausat scratch'i kuulda?! Lauri Täht isiklikult)


kaw - Veel Ja Veel


Kaw'i aasta esimene pala ei hoia tema unikaalse hääle demonstreerimisel tagasi.

Pähe söövituv refrään meeldivatel kidrakeeltel.


Big brain bonus round: kaw kasutab sõnu, nagu sellep ja arkebuus.







Leis - Veidi Veel


Leis teeb arenguhüppeid ja näitab versatiilsust. Sumedast dancehall-põksust ja ägedatest riimidest...(see rebane aidas line!)










Leis - Marjad


...lõbusa bouncy suvekani. Midagi Mac Milleri ja Anderson .Paaki "Dang" kanti. Ja taas vähemalt üks kulmukergitaja line (heliplaat-venima).









Eik - Mu Suvi


Selle aasta absoluutselt lemmik suvehitt. Olen taustal kõlavatesse naisvokaalidesse (ühtlasi kogu instrumentaali) täiesti armunud.


Igasse päeva võiks suhtuda mõttega, et elu algab hommikuti uuesti. Eriti suvel.







  1. Manipulated Mindz - Pilkane Pimedus

Annab tunda, et seda kraami on nüüdseks tehtud üle dekaadi. Kahe artisti deilvery kontrast on karastav, mõjuvalt kõlavad mõlemad. Blästi seda oma kohalikus betoondžunglis.

Btw, meeletud visuaalid - soovitan kaeda.


Denu$ion - Minu Sees (ft Yugen)


See chill beats to study/relax to laine läks Eestist kuidagi mööda. Seda põnevam on kuulda, kui keegi seda proovib ning täielikult õnnestub. Ma ei mäleta, millal viimati nii kaunist lo-fi refrääni kuulsin.


Denu$ion ei riiva samuti mitte millegiga kõrva. Varasema materjali põhjal ei oleks olnud võimalik ennustada, et mõni ta salm minus mingit heldimust võiks tekitada.

Täpselt seda ta aga tegi. Tõsine pauk luuavarrest.


Lukamon - Papud


Siseneme friikräpi territooriumile. Sarnane hit-n-miss stiil toodab harva midagi tõeliselt nauditavalt, kuid "Papude" naeruväärselt armsat delivery't ja melanhoolset lüürikat on raske vihata.

Kuulata omal vastutusel.




Reket - Numbrid Ei Valeta (ft. Gram-Of-Fun)


See läks kuidagi radari alt läbi. Ometi on raske Eestis palju kvaliteetsemaid kooslusi ette kujutada. Reket on paremaidki sõnu kirjutanud, kuid harva kaunimalt laulnud (kui palju mett peab sööma, et hääl s e l l i s e k s muutuks?!)







Utoopia - Eks Sa Tee


Kui midagi sellele laulule ette heita, siis ta venivust. Aga ülejäänu - bassiliinist selge intonatsioonini - järeleandmisi ei tee. Laagna tee, madal bemm, tagavedu type-beat. Pretentsioonikas paistmata.









Kriipsu-Uku - Mis Sa Teed


Kriipsu-Uku EP "Round" tõstatas mitmete selle žanri viljelejate kulmupaare.


Kuigi ma kogu lühialbumiga samal lainel pole, võib sealt välja noppida huvitavaid produktsioonielemente, sh trendikad 808-käigud, oskuslik autotune'i kasutamine. Seda enam, et kogu komplekt olevat noormehe enda produtud. Parimaks vibe'iks kulmineerub see kõik laulul "Mis Sa Teed". Esialgu veel Travis Scott'i mimikeerimise vormis, kuid lubavalt siiski.


5MIINUST - peo lõpp


"Erootikapoe" jm ajastu on lõplikult läbi.

Uus 5Miinust on safe, aga vähemalt mitte lõpuni igav. Venelase hääles ning Korea ja Kohvri riimides on iseloomu enam kui küll.


Seevastu Päevakoer on uue niši leidmisega raskustes, kuniks oma (miks mitte ka kaaslaste) türadest rääkimine on vähemalt ajutiselt loomekeelu all.


Lancelot mahutati "peo lõppu" veidi piinlikult sisse, kuid...


5MIINUST - loodus ja hobused (ft Hendrik Sal-Saller)


...kahe kuu pärast koitis temagi tähetund. Kohvri laulusegment ei ole kuidagi ilus, aga Venelase oma korvab selle mitmekordselt.

Ootamatu, ent tervitatav switchup indie-folgi taustale on juba ideena põnevam, kui mistahes suvekas, mis selle asemel ilmavalgust näha võinuks.




Genka & DEW8 - Ma Ei Oska Kaine Peaga Peol Midagi Teha


Kõik, kes Eesti jalkaga kursis, teavad, et Neemelo ei tribla mitte kuhugi. See jääb ka laulu ainsaks kaheldavaks väiteks. Kaine peo (ja selle järgse hommiku) moodboard tujule vastava instrumentaaliga.


Genkalik delivery ei üllata enam ammu, kuid õnneks teevad seda endiselt ta punchline'id.




poi$tekoor - digitaal (ft. Grinks)


Hardddddddddddddddddd.


See glitchy biit, madalad tämbrid, riimide trade'imine poiste ja Grinksi vahel loo teises pooles...


Täiesti hull värk. Hoaxi referentsist selle vegan-bar'ini. Diiler-talk nii hea, et hakka või ise lükkama.


Disclaimer: See tuli mais välja, aga jäi eelmise päeviku ajal kahe silma vahele.


Nublu - Laiaks Lüüa


Nublu õnnestub üksluise biidi põnevaks räppimisel, eriti teises värsis. Miuke-siuke riim on nii hea näide, et wow-momendid ei nõua tingimata ratta uuesti leiutamist, vaid piisab millestki kelmikast. Fun times.










Manipulated Mindz - Hardkoori Poole Pealt


Boom bap'i annab ka aastal 2020 teha nii, et see ei kõla iganenult. Seda tänu Otto Suitsu taustadele - "Hardkoori Poole Pealt" funktsioneeriks ka täiesti uskumatu instrumentaalalbumina.


Eriliste kõrghetketena jäid kõrvu "Jälgi Märke"father-son talk maiguga riimid, äreva instrumentaaliga Suure Papa algusaegu meenutav "Sucka Madafacka" ja hingematvale soulisämplile laotud "Trendiori" (märka seda Beebilõusta rida!).

Absoluutne lemmik on aga "Palju Pole Vaja" koos J.O.C.-ga, kes moodustab refräänis Suitsuga võrratu sümbioosi. Plaadi kõlapildist, mis keskmisest tänavaräpist märksa komplekssem, annab head aimu see, et näiteks Bad Art ei sobitu albumile pooltki nii hästi, kui Def Rääduga kuulsaks saanud vanameister.


"Hardkoori Poole Pealt" on oma valdkonna instant classic, nagu "Kreisiraadio" sketš, kust album oma pealkirja sai. Bueno, bueno, väga hea.


8.5/10



EiK - EiK


EiK ei laida kunagi maha võimalust õuna ubinaks või armastamist lembimiseks kutsuda. Kuid temast kõlab läbi teatud siirus, mis paneb uskuma, et ta laused on ka argikõnes sarnase vanahingeliku ilmekusega mehitatud; et EiKi sõbrad on teda päriselt kuulnud vaikust „rukkis sigadega“ võrdlemas.


Album on küps ning see pole mingi üllatus – EiK on vaikselt olnud üks viimaste aastate sihikindlamaid räppareid. Seda näh­ta­vasti vaid sisimas põlevast loomeleegist, mitte konkurentsist kannustatuna – talle omast luule ja hiphopi sümbioosi arthop’i ei viljele siinkandis õieti keegi. Ning kui ka viljeleks, siis ega see neil see palju paremini välja tulla saakski


Loe kogu arvustust siit


8.5/10



Manna - MANNA


Kui sa pole päris kindel, kas sa armastad, vihkad või igatsed, nii et layer'dad iga vokaali tüki kõigega. Ja teed albumi igaksjuhuks kolmkeelseks.

Parim hetketel, mil ta on harmooniline, seksuaalne, õrn. Astub ebavajaliku sammu Manna vana materjali suunas tagasi, kui proovib tumedamat häält teha.

P.S. "Mainkräft" on nii äge, et maivõi. Nagu ka "Paris" ja "Taevasse".


7.5/10





VÄÄRIB KUULAMIST




säm - oled kuul


Eesti esi onomatopöa* ekspert Säm ei kasuta oma vaieldamatut pop-appeal'i igavalt ära. Funky, armas ja kaasakiskuv. Kuid üsna suunatult ringiratast soiguvad sõnad tüütavad kiirelt ära.




Onomatopöa - kõik see särtsti, plärtsti, nätaki, plätaki, aiii, torksti, praksti, sulpsti, tulpsti ja vulpsti. Eestikeeli helijäljendus.



Säm - Linnatuled


See mix igatseb masterit. Vokaalidega oleks justkui midagi mäda. Can't put a finger on it.


Biit ise on aga mõnusalt bouncy (selle klaveri süü!) ning leiab väärika kaaslase Sämi ootamatult terava flow näol.


Kõnekäänu "pärast kaht pole midagi head" twist oli samuti väga äge. Nagu ka refräänide-eelne bridge.



Clicherik & Mäx - Maakas (ft. gameboy tetris)


Poisid peavad üks hetk "Hängi" saundist välja kasvama. Miks mitte teha seda peale "Maakat" - ülihoogne, ülinakkav, lustakas. Nende stiili grand finale, mõneti.


Aga ma olen seda kuulnud juba. Te ei suudaks mind veenda, et "Käed Üles", "Ei Skoori" ja "Maakas" trummiliinid üksteisest kuidagi erinevad. Ja ma ei suudaks relva ähvarduselgi meenutada, mis Mäx peale hää, okidoki, TikToki ja fesari bloki ütles. See ei ole hea märk. See kõnetab mind nullilähedaselt.


Ning isegi kui "Maakas" teeb oma töö teatud demograafia hulgas (mida ta ka vaieldamatult teeb), tahaks poisse näha Bert on Beatsi funkdiskost kõrgemale ja kaugemale vaatamas. See ei kõla igavesti värske. Quit while you're ahead. Ja te veel olete.


Kõigele lisaks: kui tahes suur gameboy talendi austaja ma ka poleks, on välja venitatud "nakkav" ja "magnet" mitmendaks kuulamiseks päris painavad. (See ei ole kommentaar gameboy aktsendi kohta, vaid lüürika kohta, kus on teise/kolmanda välte häälduseks valitud pika vokaalita sõnad.)



Küberünnak & Karmo, Apollo - Nagu näha


Kohe esimeses värsis kõlav autotune'i-käik on väga tervitatav lisandus Karmo arsenali. Hästi mõnus cruise'imise refrään otsa on samuti tore.


Nii neutraalne, et peaaegu mittemidagiütlev laul. Aga mitte mingil juhul halb.






Küberünnak & Karmo - Liblikad


Siin on enamast kinni haarata, kuid saatuslikuks saab minimalistlik Nokia ringtone kõlaga goofy-ass self-produ.


Mõistan, et täiesti oma teema ajamine ongi kogu nende imidž, aga kas >1m-kuulamist-per-iga-teine-laul staatuses võiks juba hakata mõtlema professionaalsema lähenemise peale? Ma lihtsalt ei mõista miks nad oma talendiga nii...kummaliselt ümber käivad.



Azma - Lay Low


Sarnane biidimure, jälle self-produ.


Hetkest alates, mil laul kohutavalt tüütu synth-pininaga algab (mis on ekstra tüütuse jaoks veel kaanoniks reverbitud), on raske millelegi muule fokusseerida. Millest on tuline kahju, sest Azma suudab oma loojutustused harva nii sidusalt ühel rajal hoida. Punchy riimid ja tugev bassiliingi saatjaks.




Kenneth Rüütli - Jälgedes Liiv (ft. Maia Vahtramäe)


Metsakutsu-esque. Aga ilma igasuguse bravado, swaggeri, mingisugusegi kicki või nurgata.

Talutav, kuulatav, okei ja hästi. Tubli, 4-, ära järeltööle tule, aga kiituskirja ei saa.

Rüütli-Vahtramäe kooslus oli eelkirjeldatust enamat viimati aastal 2012 ("Lähen Ja Tulen" on bänger ja te teate seda).




LSTEELO - Vikat


On see freestyle? Cypher? Lõpp on nii karjuvalt vanakool, et kõlab otsekui paroodiana iseendast. Sarnaselt mõjub sõnade rõhuasetus ("kui astus-IIN üle laipad-EEE"). Keeruline oli seda instrumentaali mitte kõrgemasse seltskonda kirjutada, kuid kogu kaasakiskuva haibi kiuste mõjub "Vikat" lihtsalt veidi lahmimitult.


noormeek x RBJ - ära tiisi


"Ilus nagu ingel, aga paha nagu saatan" on üks maailma väsinumaid lüürilisi klišeesid, mistõttu on kahetsusväärne, et ta just refrääni maandus (mis on kahtlemata laulu parim osa!). RBJ värsid kõlavad aga veidi, nagu ta üritaks kirjandis sõnade arvu täis saada.


Tugev produ ja senise diskograafia kuulatavaim laul mõlemale, siiski.




HitXpress - Tee Mis Sa Teed (Anett, Mick Moon, Manna)


Red Bull kahmas kokku kohalikud andekad noored ning üritas vägisi edu genereerida - jalgpallifännidele tuttav idee Red Bull Leipzigi näitel. Tulemus, nagu jalkaski, täiesti rahuldav. Mõnus suvekas.








RBJ, Apollo - Hommikulaul


Siin on siirast RnB potentsiaali, mistap loodan siiralt-siiralt, et poiste kirjutamisoskus ajaga paraneb. Karisma on puudu. Pole kelmikust. Mulle tundub, et iga "Hommikulaulus" kirja pandud rea eesmärk on riim kätte saada ja edasi liikuda. Aga selle žanri sõnad peaks kuulajaga kauemaks jääma.

Saund kruvib, tho!


P.S. Kas RBJ ja Apollo on kaanepildil üksteise kaisus? aw.


Rikošett - Kuhu Viib Tee (ft. RBJ)


Terve laul samas laulvas flow's (mis tema kõrge registri tõttu ka üsna forseeritud kõlab) kinni olemine paneb kolm minutit seitsmena tunduma. Kerge, lõbus, aga kole repetitive.









Maxtract - Rändur (ft. Lenny Lavida)


Olen Maxtracti aegunud kõla üle varemgi vingunud ja võin seda lõputult teha. Aga see põksub jube head (kuigi et lihtsa latiino-valemiga meisterdet) suverütmi.

Rõhutatult okei laul.









EUTANASIYAH - lit (ft. marp$)


Proovisin seda "meh-i" mahutada, aga ei suutnud. Mõelda aastase pausi jooksul välja vaid üks meeldejääv line'i, seegi otse edgy tiineka mõttemaailmast (tussu haiseb nagu kala) on piinlik. Tegu on signed artistiga, kellel on kõik võimalused käeulatuses, sh ka antud laulule tehtud Chartmakersi master.

Aga biit, isegi delivery on vaieldamatult hard. Ma ei saa lubada, et see laul poleks õiges keskkonnas õigete kõlaritega täpselt seda, mida pealkiri lubab.


Ingmar Gailit - Mustmiljon (ft Hanelle Uutsalu)


Ma ei saa aru, kas ja miks on alates 1:20 kõlav pragin ja sahin proktsiooni osa.


That's it, that's the review. Laul ise on tore!

Gailiti stabiilsusele vastavalt (stabiilsus pole muideks sarnase perenimega Eesti suleseppade läbiv omadus).






Lil Till - Bando 16 Freestyle


Eesti grime tõstab pead kõige ootamatust kohast.


Kuti stiilitunnetus on oma meeletult õrna vanuse kohta uskumatu. Teab mida ja kuidas öelda, et kõlada nii nagu tahab.


Kui ma suudan oma ajus välja lülitada sektori, mis tahaks analüüsida Lil Tilli võib-olla mitte kõige positiivsema näitena meie progressist ühiskonnana, on see päris fun kuulamine.


Ariel - Balenciaga (ft. 444praz, Noormeek, NEO)


See siin on liiga hype, et ignoreerida.


(Noormeek oli see suvi kahes laulus, kus öeldi "kena nagu ingel, aga paha/ohtlik nagu saatan". Hoia teinekord kõrv terav ja manitse oma sõbrad originaalsematele bar'idele, kui see kantseliit!)






Apollo - Kiirteel (ft. Creez)


Salmides kohati kõlavale jo-jo flow'le, kus hääl silpidega kordamööda üles-alla hüpleb, on atraktiivsemaid alternatiive. Üksi ma - üksinda riimile kavalamaid. Aga Apollo saund on eakaaslastest kõvasti täidlasem. Põhjust ei pea kaugelt otsima - Apollol on fantastiline hääl.


Aplodeerin üht eriti ülbet line'i, kus kahtlustan, et flip'iti minu kriitikat. ("ütlevad, et mu muusika on tiinekas / laual lebab lumi, kõrval viiekad").


R.V x ROM x KLAUZ - AUTO


Paar siin videos nähtuvat tüdrukut osalesid sel suvel umbes neljas räpivideos. Huvitav, kas neile on ka mingi oma casting agency? Või meililist? Kas Eestis ongi lõpus räpigruupid ja kas preili Nau lahkab selleks olemist ka oma palju kõneainet pakkunud koolitusel? Laulust ka: täiesti okei ossipõks. Kohati labane, aga see käib eelmainitud eesliitega kaasas.

P.S. Ärme taaskasutame seda "saan rohkem perset kui *sisesta mööbliese, millel istutakse*" rida enam aastal 2020.





Rikošett - Nukuteater


Hästi ambitsioonikas, mõtestatud album, mida on alustavalt artistilt alati positiivne näha. Kuid selle ideed takerduvad liialt tihti ühetahulise (tihti veniva, jöriseva) flow või lihtsalt lihvimata storytelling'u taha, refräänides on tihti süüdi puudulik lauluhääl.


Kui juba üritada kuulajat kastist välja mõtlema panna, siis miks mitte lisada sama dimensioon juurde oma räppimisele. Rohkem värvi, vibe'i - viimasele aitaks kaasa professionaalsem, terviklikum produktsioon. Kuigi ka madalama produktsioonikvaliteediga annab kuulajat kaasa haarata - case and point Rikošeti sõbra Lõkke "Turbulents".


Lühidalt: "Nukuteater" proovib olla rohkemat, kui ta tegelikult on. Ootan huviga, kuhu Rikošett sellelt stardipakult edasi kihutab.


Lemmikud: "Päevik", "Jäämees", "Vaikus".


5/10




MEH




Villemdrillem - niiea (ft. Elina Born)


Tagasi meeletult monotoonse flow ja lohaka pen-game'i juurde. Just, kui oma saund näis olevat leitud.

Räpp väärib olla enamat, kui poplaulu filler-värss.









AG - Lõpupidu


Kelle playback'i ettekanne see on?


"Lõpupeo" retrobiidil on oma võlu, kuid laulu lüürikas puudub igasugune stiilitunnetus. Hästi ebacool, see-eest cringy ja lapsik. Mõelda, et laul räägib ülikooli, mitte gümna või põhikooli lõpetamisest...


See võinuks jääda Pärnu TÜ Kolledži seinte vahele.



Raul - mainäe (ft Villemdrillem & Marp$)


Ma loodan, et see on nali. Peab olema. See beebiflow (kuigi mitmendaks kuulamiseks päris naljakas) ei ole kuidagi atraktiivne. Teist laulu siin tabelis on Marp$'i feature üsna õnnetu lüürilise kompoti kõrghetk (kuigi Villemdrillem ei jää kaugele maha!).

Üks segment mulle siiski meeldis ka:

magadääs ei (uh)

magades ei leia keegi leiba

magades ei leia keegi leiba

magades ei leia keegi leiba


Nuuskmõmmik - mai tea (ft. Mary P) (prod.snufkin)


Suured rõhutatud pausid sõnade vahel, takti venitatud silbid ja kramplik delivery karjuvad, et tegu on noormeeste esimese lauluga. Seda eriti külalisvärsil, mis dikteerib sõnu sarnaselt, nagu loeks klassi ees kehvasti peas olevat luuletust ette. Kui nii ebakindlalt peale lennata, siis ma ei usu, et tibu "veel ja veel" tahab.

Küll aga usun, et laulu taotletav vibe on lubav suund, mille poole püüelda. Harjutamine teeb meistriks!


boipepperoni ft. bongruut - missahuiad


Laulu teises pooles kõlanud "ülearust plära ma enam ei kannata" on iroonia tippklass.


Riimid nagu "meil on hea, sa ju tead" tunduvad ülejäänud seosetuse taustal nagu midagi Eminemi vihikust.


Nii fun biit ja hook väärisid paremat kohtlemist.




lepaste - whip (ft. väikeharry)


Melo paigas, aga mitte ükski teine pusletükk ei sobitu kokku: pidev samade sõnade riimimine kõlab laisalt, seosetult teemalt-teemale hüppamine soiguvalt.


Üks sõbranna küsis mult kunagi ühte sarnast laulu kuuldes: "Kas kõik Soundcloudi poisid kõlavadki nagu akna all indlevad kassid?".


Mingi punt kindlasti. Maru läila.


Lambandaz


Kõigil, kes kahtlevad nublu võimetes, soovitan kuulata tegelasi, kellel see sama stiil päris nii hästi välja ei tule. Tämbergi võrdluse lihtsustamiseks sarnane. Viiest suvel droppind palast torkab silma Beebilõustaga valminu, kuid ülejäänu vajab veel mingit teist marinaadi, et kõvas konkurentsis välja paista.


Kapa - Käi oma südameteed


Kapa peab võistlust iseendaga: kui veidra rea ta järgmiseks öelda suudab?


"Sõnu sean ritta siin vaata kui arukalt/

Pliis võta mu alukad"

"Igavusest näksin küpsist/

Igavusest käsi püksis"


Ja kui Kapa sõnad pole kummalised, on seda ta kohutavalt üleilmestatud flow ja temast õhkav pretentiousness, mis noore Jaden Smithi kadedaks teeks. Feature'id (eelkõige Mick Moon) teevad oma tööd hästi.




AG - Suhted


Mul lebas hoovis aiatool. Ta oli seal päeva-kaks nõnda lebanud, ma olin unustanud. Asusin teda parasjagu kokku lappima ja kuuri viima kui avastasin, et üks lind olla selle hiljuti oma sihtmärgiks võtnud ja ilusti sinna keskele ühe läraka lasknud. Just minu toolile, kõigist toolidest. Ja selle läraka ümber oli kärbseparv. Kärbsed lendasid kord sinna peale, kord nuusisid kaugelt. “Milline hale eksistents,” mõtlesin endamisi. Kellegi teise sitast toituda. See on kogu nende elu: oodata, kuni keegi mingi sitaga lagedale tuleb ja siis selle kallal nokkida.


Võtsin end kokku, pühkisin selle läraka toolilt maha, läksin tuppa ning asusin arvustamise tarbeks kuulama AG uut plaati “Suhted”. Sel hetkel mõistsin, et ma ei ole etem, kui üks labane kärbes.


Mul puudub igasugune isiklik agenda AG vastu. Kuid žanr, mida ma armastan, ägab mainekahju all, mida sarnaste artistide prominents tekitab. Sõna "räppar" devalveerub iga hetkega, mil ta AG külge kinnitatud on. Ma ei suuda uskuda, et me peame low-tier jaanipäevamussist rääkima Eesti ühe suurima hiphopartisti kontekstis. Kes lubas sellel juhtuda?


P.S. Kogu laulu "Päevad" idee on see, et ta tüdruk viriseb pidevalt "päevade" ajal. Päriselt ka.



NUTUNURK



Artistid, teate küll seda alguse grind'i - vahuvein Universal Musicu suurejoonelisel avapeol, intekad SkyPlusis ja Kroonikas. Sinu kraami jagavad kõik Jüri Pootsmanist 5Miinuseni. Meediamajad tituleerivad su "uueks säravaks täheks Eesti muusikamaastikul". Kõik see enne mikrisse iitsatamistki.


Fenkii on Eesti hiphopi esimene päris-päris industry plant. Iseäranis huvitav, et Universal Music eesti-vene segaräpi kapitaliseerimisel nii aeglane oli, kui "Für Oksana" juhatas selle potentsiaalile tähelepanu juba enam kui aasta eest.


Kerge spikker edasiseks: kaasa elatakse underdog'idele, mitte neile, kes saavad juba enne võistlust edumaa. Veel vähem meeldib inimestele, kui neile midagi kurgust alla surutakse. Eriti alal, kus edu võiks olla siira muusikaarmastuse ja -talendi kõrvalprodukt, mitte eesmärk omaette. Jätkem sarnane räpp sinna turunduskoosolekutele, kus ta sündis. Siin pole midagi orgaanilist ega sümpaatset.


Praeguseks on fenkii pelgalt muusikatööstuse ja kõmuajakirjanduse ringmäng. Kuni tema brändi taga pole reaalselt nauditavat muusikat, on raske näha, kuhu siit edasi minnakse. Eeldus, et Eestis elav vene muusikatarbija peaks iga po-russki peale tormi jooksma, on naiivne: ta läheb ja kuulab lihtsalt Miyagit.



see u soon! (vb)

Vabaflow räpipäevik #2

juuni/juuli/august 2020

©2019 by vabaflow. vabaflow@gmail.com