Räpipäevik #1: aprill/mai

Nagu Läti Henrik kunagi, nii Vabaflow tänapäeval. Eesti räpi võlu ja valu, kronoloogia, skooritabloo ja foorum. Mõtle kaasa, vaidle, uuri ja avasta uut. Ja nii kord kuus.


Kruvib - võib-olla inspireeritud ühest toredast Delfi saatest, võib-olla mitte. Sinna kategooriasse kukub viimase aja lemmik kraam.

Väärib kuulamist - kõik, mis on hea, aga mitte perfektne. Soovitan kaeda - ehk meeldib rohkem, kui mulle.

Meh - mainimata nagu ei saa jätta, aga best-of listi ei jõua.




KRUVIB




nublu - croissantid


Kohustuslik eest ära. Lihtne, lõbus, catchy ning edukas vältimaks tuhandeid klišeesid, milles sarnased novelty-laulud kinni kipuvad olema. Iga teise räppari suust võinuks koroonaviiruse sümptomite võrdlemine tüdruku tekitatud emotsioonidega kõlada labaselt, kuid mitte nublult.







Villemdrillem - sumsum


Tähistamaks Villemi plaadilepingut, söötsid okeiokei poisid talle ette ühe parima biidi, mis nad eales teinud. Ülimas mugavuses kasvanud lapse tunnus on räppida, et sulle ei istu 9-5ni töökohad, sest sind "häirivad piirid", aga kui edasisedki laulud sarnased banger'id on, siis vaevalt, et ta lähiajal neid piire tundma peab.


Loe Villemdrillem - sumsum arvustust siit.



Seaduskuulekus - Hirmuvalitsus (ft. Utoopia)


Hiphopi juured on sügavalt anarhistlikud ning kuigi Seadusekuulekuse retoorikal on oht eksiteele kalududa, ei vähenda see minu imetlust tema jätkuva, kõrgklassi sõnaseadmisoskusega assisteeritud mässumeelsuse vastu. Kõigi "lammaste" keskel märgib Seaduskuulekus kavalalt, et ta ei tulnud "siia määgima täna", mis võib olla üks esimesi arvestatavaid subliminal'e nublu suunas.



Pluuto - Ei Keegi


Pluuto hitib kord-korra järel Vabaflow sweetspot’i, kombineerides fantastilised riimiskeemid maheda RnB flow’ga. Noormees kaotab vahepeal momentumit, kui Äripäeva Top 10’test ja abielunaistest räpib - ma ei usu, et tal veel kummagi sisse asja on - kuid jätab üldiselt vähe ruumi kriitikaks (okei, rääkida-rääkida riimi kallal annab ka nuriseda). Aga värske albumi “Päripäeva” tease on äärmiselt põnev.



Sammalhabe - Plahvatus


Lihtsalt nii-maru-kuradi mõnus, et mul pole vähimatki tahtmist räpitehniliste kumeruste arutamisele aega raisata. Musternäide, kuidas tegelikult vägagi nilbe tagamõte - "mida kauem läheb aega, seda suurem plahvatus" - diskreetselt melomaaniapilve embusesse peita.


P.S. Muusikavideo on... noh, on olemas ühesõnaga.



Marp$ - Botased


Naljakas rida naljaka rea otsa. Minecraft, Mihkel Raud, rakvere piffid ja soomaa...

Et USA käibefraaside tõlkeräpp näib olevat juba Marp$'i trademark'iks saanud, on sellegi üle keeruline viriseda - ka peale kriitikat on ta unapologetically selle juurde jäänud ja sellest omamoodi kalambuuritööstuse teinud. Boonuspunktid kossuplatsi sample'ite eest. Keila naised (ja räpparid), beware.




BAD ART X J.O.C. - Parim Enne


Bad Art did his thing, aga eelkõige jõuab "Parim Enne" siia oma refrääniga. Vinge tämber ja ülim Def Räädu nostalgia. Vene tänavaräpi värvingus biidid võiksid Maarjamaal veelgi enam kasutust leida.









Utoopia - Mäng (feat. Yuristone & Mao Tenson)


Elu nagu Vice City's! Tere, suvi ja 2000'ndete algus. Juba lowrider'eid ja California varasuve meenutav süntesaator üksi veab laulu "Super" kategooriasse sisse, kuid ega artistid ka halvasti hakkama ei saa.







ain nufin - trellid (kaasas Kulgur)


Hirmuvalitsusele vastukaaluks annus kaalutletumat süsteemiviha. Aga ka piisavalt introspektiivi mõistmaks, et trellid pole pelgalt vanglaakendel, vaid meie endi seeski. Läbinisti suurepärane concious räpipala.








Reket - Magad vä? (ft. Liis Lemsalu, Avoid Dave)


Mul on kahju, et lugu alustava ja lõpetava hook’i asemel sai keskseks motiiviks märksa rohkem Lemsalu nägu refrään. See-eest teeb rõõmu, et end “Kulutulel” lubava kooslusena tutvustanud duo Avoid Dave/Reket kõlab ka teisel katsel võimas. Kuigi Stormzy "Own It" plagiaadisüüdistustel on tilluke kübe substantsi, ei tasu unustada, et Avoid Dave'i produktsioonikeel on juba viimased 3 aastat sarnastes nootides kõnelnud.



Album: Lõke - Turbulents


Nota bene: siit võib tulla. Ma ei arva, et "Turbulents" on perfektne. Küll aga arvan, et tegu on ühe viimase aja jõulisema potentsiaali demonstratsiooniga.

"Turbulentsil" on kohutavalt palju probleeme: "Fookuse" refrään eksisteerib kuskil neljanda dimensiooni taktimõõdus, riimiskeemid kipuvad liialt tihti poolikuks jääma või omaenese abstraktsusesse uppuma (st reaalse punchline'ita ja segaseks jääma), Lõkke hääl pole mõne biidivaliku jaoks (veel) piisavalt värvikas või enesekindel. Tihti tahetakse albumile intro sisse toppida lihtsalt, et oleks intro; siingi ei näi "Intro"-nimeline (duh!) sissejuhatus mingisugust sisulist eesmärki täitvat. Ja nii palju, kui ma ka "Väljapääsu" südantlõhestavalt kaunist meloodiat ei armastaks, ei suuda ma märkimata jätta, kui vähe keemiat Manna ja Lõkke häälte vahel refräänis on.

AGA - Lõke püstitab ja teostab lendamise/lennuõnnetuse temaatika fan-tas-ti-li-selt. Lend, siis turbulents, siis vabalangus, õnnetus, adrekalaks, väljapääs. Albumi nimilugu on jõuline banger, mis käitub suurepärase set-up'ina närvilisele "Vabalangusele". "Lennuõnnetus" on albumi kulminatsioon, mis tantsib täiskäigul träppimise ja kahetseva, melanhoolse noodi vahel - sarnaselt emotsioonidekokteilile, mida reaalne lennuõnnetus endaga kaasa võiks tuua. "Dopamiini" refräänis kohandab Lõke osavalt oma flow rõhuasetust, sellega biidi tugevustele mängides. Ja albumit lõpetav "Väljapääs" on lihtsalt vapustav kidraballaad. Nagu kipub tihtilugu meistriteostega olema, muutuvad nende ebaperfektsused - eelmainitud Manna ja Lõkke erikõla - taaskuulates omamoodi paeluvateks.

"Turbulents", "Dopamiin" ja "Väljapääs" jäävad pleilisti, ülejäänud meelde osana edukast kontseptalbumist.


8/10




VÄÄRIB KUULAMIST




DEW8 - Koroner (kaasas LEETHAL PETE)


Kuigi cover art vihjab, et uus EP tuleb uue kontseptiga, ei ilmuta "Koroner" sellest ühtki märki ning ei kõla instrumentaalselt kuigi erinev "Ke'leti jahi" intro-track'ist. Eelmise aasta ühe parima albumi vääriline kõla pole loomulikult negatiiv, kuid loodan, et tease'itav EP pole pelgalt "Ke'leti jaht 2.0".






Metsakutsu - Ebakindluse Kuningad


Ma hindan sõna "kindlus" topelttähenduse kasutust, ma tõesti hindan. Kaval. Aga metsakutsulikult preachy stiili eripära on see, et ta ei taha lasta metafooridel oma tööd teha. Metafoor on seda põnevam, mida vähem sa seda publikule lahti selgitad.







Boomtact & DJ Macifreakaz - Omas Mullis


Mahe Pärnu underground'i boom bap. Mõistagi 4/20 aegu välja antud.












KiROT - 2020 (ft. Beebilõust)


Hingestatud lüürika, värvikas intonatsioon, kvaliteetne produ ja raadiovääriline reff - kõik pakendatud üheks unustatavaks klaveriballaadiks. Aga worry not, KiROT'i potentsiaali juures on megahitt vaid aja küsimus ning "2020" on sellest kiviviske kaugusel.







Ingmar Gailit - Teel (ft Hanelle Uutsalu)


Ingmar Gailit treib vaikselt juurde talle isepärast modernse touch'iga vanakooli, mille taset juba aastaid väga ühtlaselt heana hoiab. Kontrastiks Hanelle Uutsalu võimsale sooritusele kõlab Gailit siin aga justkui noor magamistoaräppar, kelle vanemad kõrval toas magavad ning parim, mis ta teha saab, on track vaikselt sisse sosistada. Võib-olla on ta aastatega lihtsalt maru malbeks muutunud, kes teab.




Rikošett x Lõke - HEINAPALLID


Rohkelt sõnaväänet ja vähe fookust sellel, mis nende taga lahti rulluvast loost alles jääb. Midagi vist räägiti tüdrukutest, midagi muusikast... ma ei tea? Sarnane sihitu sigri-migri on kohati nauditav, kuid libiseb sõrmede vahelt läbi ning ei jäta midagi konkreetset kätte. Omamoodi huvitav kaos, milles peitub hulganisti potentsiaali millegi asjaliku kokku vormimiseks, kuid see pole veel see.




Reket - Veel Üks


Reket kõlab näljaselt. Mida on vinge näha, arvestades, et tegemist on kutiga, kellel võiks kõht kõigist enim täis olla. Aga selle suure nälja alged tulevad ikka ja jälle suurest ebakindlusest. "Kes ütles, et mu musa on kehv?"- jube vähesed, ausalt-öeldes. Taas vihjab Reket, et tema sõnad on niivõrd keerulised ja sügavad, et inimeste rumalad väiksed ajud ei suuda neid hoomata. Mis võib tõsi olla keskmise puupea kohta, kuid kõlada nii patroniseerivalt oma singli B-poolel, mida kuulavad suuresti vaid sinu ustavad fännid? Nõme. Kohmakast kopsupõletiku line'ist rääkimata.


Tigran - Jätkan seda plaati


Ma ei pane seda stiili pahaks, hingematvat instrumentaali veel vähem, aga sõnad vajavad veel tööd. Kaasa ei aita, et Tigran ei tee kuigi selgeks, kas me peaks teda tõsiselt või naljaräpparina võtma.





Leis - Keelatud Vili


See ladina teema töötab eesti keeles maru harva, aga Leis jõudis sellele päris lähedale. Hääle jaoks sutsu liiga madal helistik, kuid siiski. Aga jumala eest - viimane, mida ma ühe kidra-tune'i, lõpus kuulda tahan, on koroona teemaline PSA.


Rom x Paldo - Kiire


Teise värsi kohati arusaamatu mõmin ning autotune'initud lalin värsi lõpus määris minu jaoks ära miskit, mis parimatel hetketel võinuks auto-playlist'is kukkuda kuskile $NOT'i ja Night Lovelli vahele. Potentsiaalikas suund ning stabiilselt tugev lüüriline content (kui rökase suu bar'ist mööda vaadata).








MEH




Mick Moon - Mis Sa Tähendad Mulle


Kaine elustiili esindaja kohta kõlab Mick Moon asjatult druggy. Lohakas pen-game ja veniv träp ei kipu hästi eesti keelde transleeruma, ning sõna "kuld" mitmuse osastav pole ka parima tahtmise korral "kulde".








Põhjamaade Hirm - Ja Nii Me Ootamegi Suve (prod Otto Suits)


Põhjamaade Hirm oleks võinud leida mahti, et üle toa hõigata: "Yo, Otto, kuule ole hea keera veits BPM-i juurde". Või üle Zoomi, ma ei tea, kui agaralt vanakooli vennad karantiini reegleid järgisid. Otto võinuks vastu hõigata, et "Okei, aga katsu refrään seekord on-key sisse laulda".

Selle laulu saatel ei jõuagi suvi kohale.





Clicherik & Mäx - Ei Skoori


Viimase aja räpi ümbertöötluste laine on toonud oma esimese ohvri. Clicherik&Mäx tegid saatusliku vea, arvates, et Genialistide "Ei Skoori" võlu peitub selle tüütus refräänis, mille poisid nüüd omakorda veel tüütumaks suutsid laulda. Kuigi rahva etnomällu on "Ei Skoori" igavesti talletatud ägeda jalka-chant'ina, on originaallaulu essents tegelikult selle malbe kidrasoolo ja võrratu bassikäik, mis ei vajanud kuskilt otsast funk-disco vastu välja vahetamist. Patt on õnnetu remixi alla raisata ühe Clicheriku parimatest salmidest.




HVNS'i comeback


Pildil on 2015. aasta HVNS. Mäletate? "Tere hommikust" ja "Inglid hoiavad silmi peal", teate küll. Klemm on tagasi, droppides vahemikus aprill-mai neli lugu. Ühes ütleb, et "kui mõõdupuu on rahaline seis, siis meie edasise läbisaamise vahel on sein", teises veedab 2 minutit ja 29 sekundit väga eemaletõukavas maneeris naiste ja rahaga kelkides. Ühes mimikeerib edutult Tygat, teises proovib jaanitule musarotatsioonile apelleerida, kolmandat alustab aasta halenaljakaima võrgutusvõttega: "Vaata mu silmi ja mida sa näed - huumorimeel, ideed ja teineteise käed". HVNS'i tehnilised võimed lubavad rohkemat, kui see kummaline žanriline kompamine, kus ükski nool märki ei tabanud.






NUTUNURK




Süldiräpp on endiselt alive n kickin’. Nii häälelt kui tuumalt PS Troikale sarnanev Hunt sai oodatult maha mingi karantiinilauluga ning AG teeb endiselt tegusid, seekord kahe sõbra, Tartuvaimu ja Postiljoni seltsis. Ma ei tea, kust ta need klemmid leidis, küll aga võin julgelt öelda, et ma pole nii kuttidega-vahetunnis-veits-riime tasemel värsse ammu kuulnud.


“Sest ma sinuga ma nii,

Oled minu põhiliin,

Minu põhiline liin oled juba siin,

Sest su ära täna viin”


No ma ei tea, off the top kõlaga värk.


Lõppu üks korralik diss, kah. Eesti räpp, värise.


see u in july!

Vabaflow räpipäevik #1

aprill/mai 2020

©2019 by vabaflow. vabaflow@gmail.com