DEW8 - Ke'leti Jaht


Eesti hiphopis seni kulisside taga toimetanud DEW8 tõmbab oma esimese kodukeelse kauamängivaga need samad kulissid kinnitustelt maha, järab eesriide ribadeks, sülitab välja ja pistab põlema. "Ke'leti jaht" on maniakaalne raputus, mida kohalik räpiskeene ei teadnudki, et vajab.


DEW8 (hääldus inglispäraselt dewey) on äärmiselt paeluv mees. Tema tausta liialt kaevumata võib öelda, et kutt teeb biidi valmis, laob riimid peale, miksib&masterib, võtab kaamera kätte, shoot’ib-edit’ib muusikavideo ise ära ja teeb tagantjärele albumile cover art’i ka. Kõik teised, olge head, võite pillid kotti pakkida ja hunt kriimsilma jälgida. Kusjuures iga etapp on kunst omaette. Näiteid DEW8 instrumentaalidest ja videotööst võiks tooma jäädagi (vt. 12EEK Monkey - Kanalisatsioon; Väike PD - B2KKAR). Tekib küsimus: kuidas ma DEW8’st varem kuulnud pole?


Enne albumi kuulamist soovitan ära teha kodutöö ja lugeda läbi kaks suurepärast intervjuud (1&2). Õndsas teadmatuses albumisse sukeldununa leidsin end kohati liiga paksus sümboolikametsas, overwhelmed. Jumala eest, ma ei teadnud albumi pealkirja tähendustki! Ärge sama reha otsa astuge ning laske artisti (olgugi, et krüptilistel) selgitustel endale kompassiks olla.


Albumi nimilugu on esimene ilming uskumatult kvaliteetsest produktsioonist, mida "Ke'leti jaht" pilgeni täis on. Injuryreservelik tramburai juhatab sisse tõeliselt võika loo, mille atmosfääri taustale lõigatud helimoonutised ainult võimendavad. Kogu olustik, sealjuures DEW8 mäng omaenda hääletooniga, on nii usutav. Eesti hiphop pakub haruharva võimalust siseneda täiesti teise maailma - viimati sai sellega hakkama "Xibalba spa". Kuidas alustada albumit 101.


Kogumiku ülesehitus jätkub mõnda aega taktis: interlude, laul, interlude, laul. Iga interlude avardab üha enam DEW8 meloodilist maailma, iga laul annab talle võimaluse vanakooli kombel veidi südant puistata. Neid interlude'e - vahepalu - ei tohi mingil juhul segamini ajada filler-track'idega - case and point "Siin pole enam midagi", mis töötab hästi nii "Ke'leti jahi" jätku kui kogu albumit läbivate paradoksaalsete, postapokalüptiliste tunnusjoonte sissejuhatusena (rääkimata sellest, et ta on ka eraldiseisvalt kaunis metakunst).


Kuigi albumi kandev jõud on ta olustik ja motiiv, ei jää DEW8 spit'imisel sugugi hätta. Kogu oma deathgripsiliku tooruse kõrval on "Ke'leti jahil" ka lihtsalt väga palju soliidset underground räppi. Oma auväärt panuse annavad albumile nii Grinks kui leet, käe saavad valgeks ka 12EEK Monkey liikmed isiklikult, kes oma märgi eeskujulikult maha jätavad. Sa tead, et Genka värss tuleb hea, kui ta r-tähti põristama ja piinliku nüridusega - soomlase kombel - kaashäälikuid välja hääldama asub, kuid albumi parim salm kuulub vaieldamatult Põhjamaade Hirmule.


Dewey universum on twisted - Hitchcocki filmimuusika väärilised viiulikäigud ja kiledad klaverinoodid, distorted, kajavad vokaalid. "Ke'leti jaht" annab aimu tema autori rokktaustast kõlapildi, punktaustast lüürika järgi. Album pakub imelisi ühiskonnakriitilisi momente, törtsu nihilismi ja jõuab muuseas inimkonda manitsedagi (vt. minu isiklik standout track "Ära unusta hingata"). Albumi psühhopaatilised jooned loovad väga viljaka pinnase erinevate eksistentsiaalsete küsimuste tekkeks, millele Dewey ise napp vastama on. Ta ei taotle lahendusi, ega peagi. Tema vaatlused ainuüksi pakuvad mõtteainet küllaga.


Pidasin "Ke'leti jahti" esmakuulamisel albumiks, millel pole kuigi palju replay value't. Et ta on eelkõige kunstiline avaldus, kui päriselt nauditav muusika. Iga järgmise kuulamisega avanes album minu jaoks kiht-kihi haaval, selle ideed muutusid arusaadavamaks ning avastasin eest aasta huvitavaima ning Eesti underground'i ühe aegade parima albumi. Palad nagu "Ainult miinused", "Tuld" ja "Vikat" on klassikalisemad, tugevad modernse boom bap'i esindajad, "Ke'leti jaht" ja "Kodukäija" nagu suhkrutükid, mille saatan oma hommikukohvi sisse segab. Tõeline rentslipoeesia sellele vastavalt nahaalse sound'iga.



8.5/10

©2019 by vabaflow. vabaflow@gmail.com